Aasta lõpuni on jäänud vaid poolteist kuud ning see tundub uskumatu, kas pole? Samas on see märk, et on aeg hakata vaatama tulevikku ja ette valmistuma uue aasta saabumiseks.

Paljudes omavalitsustes käib praegu uue aasta eelarve koostamine, mõned neist on juba 2024. aasta eelarve volikogule üle andnud. Ent finantsolukord omavalitsustes on keeruline ning paljud on sunnitud tegema kärpeid või lükkama edasi arendusplaane. See mõjutab kindlasti ka haridusasutusi. Meie sõnum on selge – kõik keerukad otsused tuleb omavahel läbi arutada ja teha plaan lahenduseni jõudmiseks.

Tihtilugu juhtub nii, et viimase hetke otsused sünnivad finantsjuhtide töölaual, kuid tööandjana on vastutus oma inimeste ees haridusasutuse juhil. Sestap on äärmiselt oluline, et haridusjuht saab finantsotsustes sõna sekka öelda, sest just temal lasub vastutus kui ka vabadus eelarvele tuginedes asutust juhtida. Meie suurim soovitus on teha selge tegevuskava eelarve läbirääkimisteks ja finantsotsuste tegemiseks, et nii eelarve koostamisel ja jälgimisel on koolidel ja lasteaedadel selgus, kaasarääkimisõigus ja alles ka vabadus teha oma eelarve piires ise otsuseid. Ühtlasi paneme südamele, et eelarvestamisel ei tasu niivõrd kinni jääda liialt detailsetesse kuluridadesse, vaid lähtuda suuremast pildist (loomulikult tuleb järgida volikogu poolt kinnitatud kuluridasid). ⚖️

Uue aasta tegevuskava tehes tuleks kindlasti mõelda, kas ja kuidas on vaja muuta haridusvaldkonna eelarve koostamise põhimõtteid või analüüsida õpetajate palgakorraldust. Siin on kindlasti abiks „Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat.” Haridusvaldkonnas on häid näiteid, kuidas eelarve koostamist saab mudeldada. Enne uut aastat tasub võtta hetk ja mõelda, kas Sinu omavalitsuste koolide ja lasteaedade eelarve koostamise põhimõtted lähtuvad asutuste võrdsest kohtlemisest või on need lihtsalt kujunenud nii nagu on varasemast ajast.🕵️‍♂️

Millal vaatasite viimati üle, kuhu tegelikult läheb meie haridusraha? Kas see läheb õppetöö arendamisse või majade ülalpidamisse? Mida me saame siinkohal teha omavalitsusjuhina või kooli ja lasteaia direktorina? Kuivõrd võimekad oleme me maksma konkurentsivõimelist palka magistrikraadiga õpetajatele ja

juhtkonnaliikmetele? Kas oleks mõistlik koondada toetavad teenused omavalitsustena, et haridusjuhid saaksid tegeleda hariduse juhtimisega, mitte majandus-, haldus- ja toiduküsimustega? Võtmekohaks on taaskord finantsjuhi, omavalitsusjuhi ja haridusasutuse juhi omavaheline koostöö ja soov vaadata analüüsida hetkeolukorda ning küsida endalt kriitilisi küsimusi. On tõenäoline, et avastate mitmeid kohti, mida saaks muuta.

Aga lisaks eelarvele on vaja mõelda ka uue aasta tegevusplaanile. Millised on haridusosakonna, kooli, lasteaia järgmise aasta eesmärgid? Milliseid ühiseid algatusi soovime ette võtta? Kas oleks aeg teha ümberkorraldusi haridusvõrgus, panustada rohkem noorte ettevõtlikkusse, rahvakultuuri, kolmandasse kooliastmesse? Need on teemad, mille üle koos võrgustikuga mõelda ja plaane teha. Uus aasta toob kaasa uued võimalused ja väljakutsed, ning meil on võimalik neile üheskoos vastu astuda ning meie koolid ja lasteaiad veelgi paremaks muuta. Mida konkreetsemalt me tegevused ja nende saavutatust hindavad mõõdikud kirja paneme, seda suurem on tõenäosus, et me ka eesmärkideni jõuame.

Edu uute plaanide tegemisel!🤸‍♀️

Sinu partnerid Marika Saar ja Triin Kaaver